Tartu Noortekoori, tollal Tartu Koolinoorte Segakoori nime all, asutas 1983. aastal Riho Leppoja, kes pidas koori peadirigendi ametit 2019. aastani. Markus Leppoja asus kooris dirigendina tööle 2010. aastast ning alates 2019. aastast on ta koori peadirigent. Kadri Leppoja töötab dirigendina 1996. ja Viviane Kallaste hääleseadjana 2001. aastast. Koor on andnud arvukalt kontserte Eestis ja välismaal, osalenud igal noorte- ja üldlaulupeol ning käinud pea igal aastal mõnel rahvusvahelisel konkursil.
-
Viimaste aastate kõige silmapaistvamate ettevõtmiste hulka kuuluvad peadirigent Markus Leppoja autorikontsert 2022. aasta aprillis, Raimo Kangro „Missa süütult hukkunud eestlastele“ (ettekanded Haapsalus, Tartus ja Tallinnas, Jüri-Ruut Kanguri juhatamisel), kahel korral toimunud levimuusikakontsert “Leekivale ööle” ning edukad esinemised konkurssidel Kreekas ja Slovakkias.
Tutvu ka meie kodukorraga.
Tartu Noortekoori esimene kontsert Tartu Toomkiriku varemetes. 19. mai 1983.
Koori ajalugu
Möödunud sajandi kaheksakümnendatel aastatel oli kooriliikumine Eestis väga intensiivne. 1982. aastal loodi Eesti Kooriühing, Tallinnas moodustati Koolinoorte Segakoor ja Tartus lastekoor Kurekell ning aktiivselt tegutses juba staažikas Tartu Poistekoor. Keskkoolidevahelise koori tekkimine oli selle protsessi loogiliseks jätkuks. Tartu vajas noorte segakoori, mis võimaldaks nõudlikuma repertuaari ettekandmist ja oleks eeskujuks koolisegakooridele.
Tartu Noortekoori asutas 1983. aastal Miina Härma nimelise Tartu 2. Keskkooli (Miina Härma Gümnaasium) muusikaõpetaja Riho Leppoja. Koor pandi kokku linna keskkoolide ja Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli õpilastest. Koori tegevuse eesmärgiks seati segakoorilaulu propageerimine Tartu ja kogu Eesti noorte seas, kontsertkoori taseme ja maine saavutamine ning mõnusa vaba aja veetmise võimaluse loomine noortele.
Esimene proov toimus 1. aprillil 1. Keskkooli (Hugo Treffneri Gümnaasium) algklasside majas (Lai 28). Kuna alguses laulsid kooris vaid õpilased, võeti nimeks Tartu Koolinoorte Segakoor, praegust nime kannab koor alates 1985. aasta 1. septembrist. Katusorganisatsiooniks oli alguses Noortemaja Sõprus, aastatel 1989–2002 Tartu Laste ja Noorte Maja ning pärast seda on koor iseseisev mittetulundusühing.
1988-1998
Koori 5. aastapäeva kontsert toimus Ülikooli aulas 8. aprillil 1988. Meeleolu oli ajastule kohaselt isamaaline. Muuhulgas tuli esiettekandele Noortekoorile pühendatud Arne Männiku tsükkel „Kolm isamaalaulu seadet“. Lauldi kaheteistkümne eesti helilooja isamaalist koorimuusikat ja kontserdil esines ka kammerorkester. Noortekoor oli Eesti koorihuvilisele tuttavaks saanud, olles andnud kontserte Eestis ja Lätis ning salvestanud laule Eesti Raadios. Juubelikuu lõpus külastati veel Vilniust. Sõprussidemeid loodi algusaastatel mitmete kooridega, sealhulgas Eestist Tallinna Koolinoorte Segakoori ja Tallinna 21. Keskkooli meeskooriga. Sellesse perioodi mahtusid noortekooride festivalid Valgas, 1985. a üldlaulupidu ja 1987. a koolinoorte laulupidu. 1986. aastal sai koor endale esimese esinemisvormi. Noortemaja Sõprus oli koorile heaks koduks, seda eelkõige tänu Riho Illakule, Sirje Ginterile ja Heiki Undile.
Uut perioodi alates 1988. aasta sügisest iseloomustab repertuaari avardumine, kunstilise taseme tõus, esimesed välisreisid ja auhinnalised kohad rahvusvahelistelt konkurssidelt. 1989. aasta mais toimunud külaskäik Soome oli koori esimene reis väljapoole Nõukogude Liidu poolt okupeeritud maid. Kutsujaks oli Riihimäe Noortekoor. Reis sai teoks tänu abielupaar Tuula ja Martti Lehtole, kellest esimene oli nimetatud koori dirigent ja teine kohaliku kooli direktor. Reisikulud tasus Tartu linn. Noortekoor esines Riihimäel, Hyvinkääl ja Loppis ning vastuvõtt oli ülimalt soe ja sõbralik. Sama aasta suvel toimus Kultuuriministeeriumi vahendusel ja rahastamisel teinegi meeldejääv välisreis (Ida-)Saksamaale Schwerini. 1990. aastal külastati Rootsit, kus anti kontserdid Stockholmis ja Uppsalas. Samal aastal võitis koor rahvusvahelise koorikonkursi Lätis Ventspilsis. 1991. aastal väisas koor taas Soomet ja võttis osa rahvusvahelisest koorikonkursist Bulgaarias Varnas, kus saavutati 4. koht ja Bulgaaria kooriühingu eripreemia.
Neiud esinesid Varnas uute mustvalgete villaste kleitidega ning veidi hiljem said noormehed kontsertideks uued smokingid. 1992. aasta kontsertreisil Soome salvestati Loppi kirikus koori esimene helikassett ning Soomes käidi järgmiselgi aastal vahetult enne juubelikontserti. 1993. aasta 16. aprillil toimus koori 10. aastapäeva kontsert taas Ülikooli aulas. Esitati nõudlikku repertuaari ja tervelt nelja laulu tuli publiku soovil korrata. Solistidena esinesid Karmen Lepmann (Puis) ja Mait Trink, kaasa tegi Ahti Bachblumi instrumentaalansambel. Oluline muutus oli koori üleminek Tartu Laste ja Noorte Maja alluvusse (1989). Ka selle koduga Noortekooril vedas, kuna asutuse direktor Helle Aarsalu soosis koorilaulu väga.
1993. aastal pandi alus Tartu Laste ja Noorte Maja jõulukontsertide traditsioonile. Selle asutuse alla kuulusid lisaks Tartu Noortekoorile veel Tartu Poistekoor ja neidudekoor Kurekell. Kanti ette esimesed suurvormid – Miina Härma kantaat „Kalev ja Linda“, mille redigeeris koorile Mart Jaanson, ning Anders Öhrwalli „Gaudete“. Koori 15. aastapäeva kontserdil 4. aprillil 1998 kanti Ülikooli aulas ette Ariel Ramirezi „Misa Criolla“. Vahele ei jäetud ka laulupidusid ja traditsioonilisi laululaagreid. Koor võttis osa rahvusvahelistest koorikonkurssidest Rootsis, Taanis ja Itaalias. Rootsis Östersundis võideti esikoht ja teistel konkurssidel hõbediplomid, kusjuures Kalundborgis premeeriti Riho Leppojat parima taani rahvalaulu töötluse eest. Toredaks saavutuseks oli I koht „Tuljaku“ võistulaulmiselt Tartus 1998. a veebruaris. 15 aasta jooksul oli koor ära õppinud ca 300 koorilaulu. Tüdrukud said sel perioodil kaks uut esinemisvormi – kirsipunased ja beežid.
1998-2003
Uue viisaastaku märksõnadeks olid koorilaulu ühendamine lavalise liikumisega, koostöö erinevate muusikakollektiividega, huvitava ja uudse repertuaari otsingud ning jätkuv osavõtt koorikonkurssidest Eestis ja mujal. 1998. aasta teisel poolel anti ühised kontserdid Puhkpilliorkester Tartuga ja meeskvartetiga Ur2kam, neist viimane Tallinnas Niguliste kirikus. 1999. aasta sügisel toimus kontsertreis Riiga ja Prahasse ning detsembris ühiskontsert koos džässkooriga HaleBopp Singers. Vanemuise Kontserdimaja saal müüdi täielikult välja. Tartu Laste ja Noorte Maja jõulukontserdil esitas Noortekoor Olav Ehala laule, mida saatis klaveril autor. 2000. aasta kevadel esitati Vanemuise Kontserdimajas Joseph Haydni „Paukenmesse“ koos Miina Härma Gümnaasiumi segakoori ja Pärnu Linnaorkestriga.
Sama aasta suvel võideti kuldmedal esimesel ülemaailmsel kooriolümpial Linzis. Edu tagasid suurel määral Maido Saare omanäolised tantsuseaded. Traditsioonilisel jõulukontserdil kandis koor ette Paul Basleri eksootilise suurvormi „Missa Kenya“. 2001. aastal saavutati kuldmedal Tampere rahvusvahelisel koorikonkursil ning 2002. aastal 1. koht „Tuljaku“ võistulaulmisel. 20. juubeli kontsert anti Vanemuise Kontserdimajas. Külalistena esinesid meeskvartett Ur2kam, tantsuansambel Lee, Olav Ehala, vilistlane Karmen Puis ning Noortekoori vilistlaskoor. Hooaja lõpetas Vilniuse rahvusvaheline koorikonkurss, kus võideti peaauhind. Lauljate edaspidise käekäigu jälgimisel selgus, et muusiku elukutse oli selleks ajaks valinud enam kui 30 kooris laulnud inimest.
2003-2008
Koori edasises tegevuses kujunes tähtsaks suurvormide ettekandmine ja koostöö Vanemuise teatriga. 2003. aasta detsembris kanti Tartu Salemi kirikus koos instrumentaalansambli ning solistide Simo Breede ja Triin Normaniga ette Jan Hellbergi džässmissa „We Come Before You“. Jaanuaris 2004 omistati koorile Tartu kultuuriaasta aunimetus harrastusliku ühenduse kategoorias. Hooaja tähtsündmused olid veel emakeelepäev Estonia Kontserdisaalis, kevadkontsert Ülikooli aulas, Tartu ja Tallinna laulupeod ning Bremeni kooriolümpia, kus võideti kuldmedal.
2005. aasta algas koorile 1. jaanuaril kontserdiga Pärnu Kontserdimajas. Sellele järgnes vaid kahe kuu jooksul Daugavpilsi koorikonkurss, I Tartu rahvusvaheline noortekooride festival ja „Tuljaku“ võistulaulmine. Koori ajaloo kõige nõudlikumaks teoseks kujunes Arthur Honeggeri oratoorium „Jeanne d’Arc tuleriidal“, mis kanti ette koos Vanemuise ooperikoori ja sümfooniaorkestriga maikuus Pärnus, Tallinnas ja Tartus Anu Tali dirigeerimisel. Kuu aja jooksul tehti selle õppimiseks proove peaaegu iga päev. Järgnesid Hofi koorifestival (Saksamaa), Olav Ehala 55. juubeli autorikontsert Tartu lauluväljakul ja Urmas Sisaski „Jõuluoratooriumi“ ettekanne Tartu Jaani kirikus. 2006. aastal võitis Noortekoor „Tuljaku“ võistulaulmise. Koos Vanemuise sümfooniaorkestri ja ooperikooriga ning Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskooriga kanti hooaja lõppkontserdil ette Giuseppe Verdi „Neli vaimulikku laulu“. Suvel võttis koor osa festivalidest Bonnis ja Peterburis ning detsembris kandis Tartu Jaani kirikus koos Miina Härma Gümnaasiumi segakoori ja Elleri Sümfonietiga ette Camille Saint-Saënsi „Jõuluoratooriumi“ ja Benjamin Britteni „A Ceremony of Carols“.
2007. aasta oli ajaloo aktiivsemaid ja mitmekesisemaid. Kokku toimus kooril sellel aastal 47 esinemist. Aasta esimesel poolel esineti mitmel Tartu rahvusvahelise noortekooride festivali kontserdil, Vabariigi Presidendi vastuvõtul ning koorifestivalil Tallinnas. Edukalt osaleti suvise noorte laulupeo ettevalmistusel, saades ka ettelaulmisel riigi kõrgeima hinde 9,9. Koori meesrühm laulis kaasa mitmel Vanemuise teatri kontserdil, k.a Richard Wagneri galal. Suve teisel poolel käidi laulupeol, mängiti kaasa Emajõe Suveteatri etenduses „Jumalaema kiriku kellamees“ ja kanti koos Vanemuise sümfooniaorkestriga Leigo Järvemuusikal ette Philip Glassi „Itaipu“ (dirigent Lauri Sirp). Sügisel osales koor Mart Saare 125. sünniaastapäeva laulupäeval, Tartu rahvusvahelisel vanamuusika festivalil ning koorikonkursil Varssavis, kus saavutati 1. koht. Aasta lõpus tähistas koor veel Zoltan Kodály 125. sünniaastapäeva, esines Segakooride Liidu advendikontserdil ja kandis festivali „Jõululinn Tartu“ kontserdil ette Anders Öhrwalli „Gaudete“ ja Ottorino Respighi „Jõuluoratooriumi“.
Tartu Noortekoori 25. aastapäeva kontsert toimus 19. aprillil 2008 Tartu Ülikooli aulas. Kontserdi esimeses pooles esitas Noortekoor lääne klassikalist ja kaasaegset muusikat ning teises pooles eesti muusikat. Juba kauaaegse sõbrana esines kontserdil ka Miina Härma Gümnaasiumi segakoor. Kontsertmeistritena astusid üles Olav Ehala ja Pille Taniloo.
2008-2013
Koor jätkas viljakat muusikaelu, võttes osa mitmesugustest rahvusvahelistest konkurssidest ja festivalidest, jätkates koostööd Vanemuise teatriga ning osaledes laulupidudel ja laulupäevadel. 2008. aasta suvel lauldi taas Emajõe Suveteatri lavastuses „Jumalaema kiriku kellamees“. Augustis toimus Tartus viies Põhja- ja Baltimaade koorifestival, kus Tartu Noortekoor oli Eesti esinduskoor. Sama kuu lõpus aga mängis koor juba Vanemuise teatri muusikalavastuses „Ruja“ ning võistles septembris Veneetsia rahvusvahelisel koorikonkursil, saavutades noorte segakooride kategoorias esikoha. Üks osa lauljatest jõudis kaasa teha ka 17 Vanemuise teatri etendust „Detektiiv Lotte“.
2009. aasta aprillikuus saavutati väärtuslik III koht Tallinna rahvusvahelisel koorikonkursil ning mais lauldi kaasa Vanemuise hooaja lõppkontserdil Ludwig van Beethoveni 9. sümfoonia ettekandel. Suvel osales koor üld- ja Tartu laulupeol ning viimase eelkontserdil. Detsembris kanti Tartu Jaani kirikus koos Miina Härma Gümnaasiumi segakoori ja Üle-eestilise Noorte Sümfooniaorkestriga Eestis esmakordselt ette rootsi helilooja Andreas Halleni enam kui saja aasta vanune „Jõuluoratoorium“.
2010. aasta oli koorile äärmiselt teguderohke. Paljude teiste teoste kõrval toodi publikuni kaks suurvormi – Urmas Sisaski „Missa nr 1“ ja Joseph Haydni „Theresienmesse“ – ning esmaettekandena Mart Siimeri „Imeväärne keel“. Esineti koos selliste tuntud partneritega nagu Vanemuise ooperikoor ja sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester, Üle-eestiline Noorte Sümfooniaorkester, Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakooli puhkpilliorkester, ETV tütarlastekoor, dirigendid Paul Mägi, Mihhail Gerts, Lauri Sirp, Jüri-Ruut Kangur, Aarne Saluveer, solistid Karmen Puis, Alla Popova, Mati Turi, Märt Jakobson, Hanna-Liina Võsa, Liisi Koikson, Ott Lepland, Lauri Liiv jt. Tähelepanuväärne oli osalemine Elke Undi CD valmimisel. Koor esines mitmes Eesti linnas, sealhulgas Tartus kaheksa ja Tallinnas neli korda. Augustikuus osaleti järjekordsel Põhja- ja Baltimaade koorifestivalil Islandil. Riho Leppoja oli festivalil ühtlasi Eesti kooride kunstiline juht, viis läbi töötoa eesti muusikast ja juhatas koore festivali peakontserdil. Islandil juhatas Noortekoori esimest korda praegune peadirigent Markus Leppoja. Meeleolukas eriprojekt oli Olav Ehala 60. sünnipäeva kontserdisari Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus. Koor tegi kaasa ka Eesti Segakooride Liidu laulupäeval Türil ja Peipsi-äärsete maakondade laulupäeval Elvas.
2011. aasta aprillis võttis koor osa Tallinna rahvusvahelisest koorikonkursist ning esines mais Jõhvis ja Tartus Vanemuise hooaja lõppkontsertidel, kus esitati Vaughan Williamsi suurvormi „A Sea Symphony“. Juulis osaleti noorte laulupeol Tallinnas ja Bratislava rahvusvahelisel koorikonkursil, kus saavutati 1. koht. Augustis salvestas koor Markus Leppoja dirigeerimisel muusikat rokkansambli X-Panda albumile. Oktoobris esitati Tartu Salemi kirikus Pärt Uusbergi ja Urmas Sisaski muusikat. Dirigendina tegi kaasa Pärt Uusberg ja solistina Maria Leppoja. Detsembris esitas koor koos Vanemuise sümfooniaorkestriga Jaani kirikus Wolfgang Amadeus Mozarti muusikat ning osales Eesti Segakooride Liidu advendikontserdil.
2012. aasta algas esinemisega Vabariigi aastapäeva jumalateenistusel Tartu Jaani kirikus, millel osalesid Eesti Vabariigi president ja peaminister ning mis kanti otse üle Eesti Televisioonis. Aprillis salvestati Tauno Aintsi muusikat Tartu Uue Teatri etenduseks „Naised valitsevad maailma“. Juunikuus toimusid Olav Ehala kaasamängimisel tema loominguga kontserdid Oskar Lutsu Majamuuseumi aias ja Leigo järve ääres. Tartu lauluväljakul võeti osa popkooripeost. Vanemuise hooaja avakontsertidel septembris Tartus ja Tallinnas esitas koor koos teatri sümfooniaorkestri ja kooriga Antonin Dvořaki suurteost „Stabat Mater“. Sügisel oli koor veel peaesineja Maarjalaulude festivali avakontserdil Tartu Maarja kirikus ning esines Mart Saare 130. sünniaastapäeva kontserdil Estonia Kontserdisaalis. Detsembris osales koor vaimuliku muusika konkursil „Cantate Domino“ Kaunases, kust tuldi koju kahe kulddiplomi ning 1. ja 2. kohaga. Lauluaasta lõpetas Jaani kirikus koos Vanemuise ooperikoori ja sümfooniaorkestriga antud ja Klassikaraadios üle kantud kontsert, millel esitati tuntud jõululaule John Rutteri seades.
2013. aasta alguses esines Noortekoor Jaani kirikus „Tuljaku“ võistulaulmise kontserdil, Türi Kultuurimajas Segakooride Liidu emakeelepäeva kontserdil ja Ülikooli aulas teisel Tartu segakooride laulupäeval. 30. juubeli kontsertide kava Tartus ja Tallinnas oli mahukas ja nõudlik, sisaldades laule erinevatest stiilidest ja paljudelt autoritelt nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Kaasa tegid vilistlased Karmen Puis, Maria Leppoja, Rasmus Kull, Simo Breede, Kai Catherine Kerman, Kaarel Kukk ja Toomas Kolk, meeskvartett Ur2kam, ansambel Sansambel ning Olav Ehala ansambel. Koos vilistlastega esitati Gustav Ernesaksa „Tartu valgel ööl“.
2013-2018
Selgi perioodil jätkas Tartu Noortekoor koostööd mitmesuguste partneritega, osales konkurssidel ja laulupidudel ning andis mitmesuguseid kontserte. 2013. aasta juulis võeti osa Firenze rahvusvahelisest koorikonkursist, kus saavutati kolmandad kohad noortekooride ja vaimuliku muusika kategoorias. Septembris kanti koos Vanemuise koori ja orkestriga Vanemuise Kontserdimajas ja Riia Toomkirikus ette Felix Mendelssohn Bartholdy oratoorium „Elias“. Veel mahtusid aastasse kontserdid Olav Ehala lauludega Tartu Raekoja platsil ja Lõunakeskuses ning Mart Siimeri jõulusuurvorm „Neljas kuningas“ Jaani kirikus. Meeskoosseis tegi kaasa Vanemuise ooperis „Trubaduur“.
2014. aastat iseloomustab mitmekülgne ja väga mahukas repertuaar. Koor osales üldlaulupeol ja Tartu laulupeol ning kandis ette mitmeid eripalgelisi kavu. Tartu laulupeo eelkontserdil esitati koos Vanemuise sümfooniaorkestri ja ooperikoori ning Tartu Ülikooli kammerkooriga Rudolf Tobiase kantaat „Johannes Damaskusest“ ning Vanemuise hooaja avakontsertidel Tartus ja Jõhvis Charles Gounod „Messe solennelle de Sainte Cecile“. Jõulukontserdil Tartu Pauluse kirikus tuli ettekandele Mart Jaansoni tsükkel „Üheksa jõululaulu lapsepõlvest“. Lisaks mahtusid aastasse muuhulgas programmid Miina Härma ja Alo Ritsingu lauludega, Markus Leppoja bakalaureusekontsert ning Eesti Kooriühingu aastakontsert.
2015. aasta olulisemad ettevõtmised olid rahvusvaheline koorikonkurss Itaalias Roomas (kuld- ja hõbediplom), Johannes Brahmsi „Saksa reekviem“ koostöös Vanemuise koori ja orkestriga (Tartu ja Tallinn) ning jõulukontsert koos Olav Ehala ja Nele-Liis Vaiksooga. Osaleti ka XX Eesti segakooride võistulaulmisel „Tuljak“ ja Tartu segakooride laulupäeval. Toimusid ühiskontserdid koos Miina Härma Gümnaasiumi neidudekooriga ja kahe segakooriga Hiinast. Koori meeskoosseis osales Vanemuise ooperis „Aida“. Esineti Tartu maavanema vastuvõtul Tartu Ülikooli Muuseumis ning Eesti Koolijuhtide Ühenduse 25. aastapäeval Vanemuises koos Olav Ehala ansambliga. Hingedepäeva puhul anti kontsert Tartu Jaani kirikus.
2016. aasta oli tegus ja pakkus mitmesuguseid elamusi. Oluline sündmus oli osalemine projektis „101 koorilaulu“, mille raames salvestati kaks koorilaulu Eesti Rahva Muuseumis ja Elleri Tubina saalis (veebruar ja aprill). Tartu Noortekoorist sai esimene ERM-i uues majas laulnud koor. Mais anti kontsert Salemi kirikus ning Markus Leppoja magistrikontsert Tallinnas Mustpeade Majas. Kevadel ja suvel esines koor ka Tartu segakooride laulupäeval ja Segakooride Liidu laulusimmanil Viljandis. Juulis pälviti Budapesti konkursil laurea cum laude diplomid rahvamuusika ning segakooride kategooriates. Sügisel astus koor kaks korda publiku ette muusikapäeva programmis ning andis Jaani kirikus Hingedepäeva kontserdi. Jõulukontserdil esitati Markus Leppoja dirigeerimisel Camille Saint-Saënsi „Jõuluoratoorium“ koos selleks spetsiaalselt kokku kutsutud kammerorkestri ja tunnustatud solistidega.
Koor oli väga aktiivne ka 2017. aastal. Kesksed sündmused olid XII noorte laulu- ja tantsupidu, rahvusvaheline koorikonkurss „Tallinn 2017“ ning kaks suurvormi erinevate orkestritega. Tallinna konkursil aprillis saavutati kõrge hindega segakooride kategooria paremuselt teine tulemus. Septembris esines koor koos Vanemuise Sümfooniaorkestri ja ooperikoori ning Tartu Ülikooli Kammerkooriga hooaja avakontsertidel, mis sedapuhku toimusid Tartus, Jõhvis ja Tallinnas. Esitati Giacomo Puccini „Messa di Gloria“. Detsembris kanti koos Politsei- ja Piirivalveameti orkestri ning kahe segakooriga ette Saint-Saënsi „Jõuluoratoorium“ Hando Põldmäe värskes puhkpilliorkestri seades, Bob Chilcotti „A Little Jazz Mass“ ja Clair W. Johnsoni seatud popurrii tuntud jõululauludest puhkpilliorkestrile ja segakoorile. Aprillis salvestati Miina Härma Gümnaasiumi aulas kaheksa laulu CD-le „Lend“.
2018. aasta märtsis lauldi Ungari rahvuspüha aktusel Tartu Ülikooli Muuseumis Zoltan Kodály laule. Veebruaris salvestas koor teise poole lauludest plaadile „Lend“, mis valmis aprillis toimunud juubelikontsertideks Tartus ja Tallinnas. Juubeli puhul vaadati tagasi eelnenud viiele aastale ning esitati Giacomo Puccini, Zoltan Kodály, Eric Whitacre’i, Veljo Tormise, Olav Ehala ja teiste loomingut. Vilistlastest esinesid Maria Leppoja, Karmen Puis, Rasmus Kull, Mari Visnapuu, Arno Tamm ja meeskvartett Ur2kam.
2018-2023
2018. aasta juulis osaleti rahvusvahelisel konkursil „Laudate Dominum“ Vilniuses, kus saavutati esikoht. Väga meeldejääv oli Raimo Kangro „Missa süütult hukkunud eestlastele“, mis kanti ette koos Segakooride Liidu suvekooli koori ja Üle-eestilise Noorte Sümfooniaorkestriga Kaspar Männi dirigeerimisel augustis Haapsalu Toomkirikus. Sama kontserti korrati 2019. aasta veebruaris Tartus ja veel kaht ettekannet kavandati 2020. aastal, kui need aga pandeemia tõttu ära jäid. 2018. aasta septembris esitas Noortekoor koos Vanemuise orkestri ja kooriga Mihhail Gertsi juhatamisel Tartu publikule Ludwig van Beethoveni „Missa solemnise“. Novembris esineti korporatsiooni Ugala 105. aastapäeva kontserdil, mille muutis eriliseks Pärt Uusbergi poolt selleks puhuks kirjutatud teose „Loomine ei lõpe kunagi“ esmaettekanne. Detsembris andis koor kolm jõulukontserti, millest esimene koos Tartu Kellade ansambliga Pauluse kirikus ning teised kaks kontserdiagentuuri Corelli Music jõulumuusikafestivali raames Tartu ja Tallinna Jaani kirikutes.
2019. aasta olulisimateks hetkedeks said mitmete teiste väärtuslike esinemiste kõrval Alo Põldmäe kammerooper „Emajõe ööbikud“ juunis ning peadirigendi rolli üleandmine Markus Leppojale septembris. Aasta algas Tartu kooride Vabariigi aastapäeva kontserdiga Eesti Rahva Muuseumis 22. veebruaril, pärast mida esitati kohe järgmisel päeval teist korda Kangro missat ning 20. märtsil anti ühiskontsert Magee keskkooli kooride ja orkestriga Kanadast (mõlemad Pauluse kirikus). Aprillis võeti osa Tallinna koorikonkursist. Juunis Tartu 150. juubelilaulupeole eelnenud nädalatel etendunud „Emajõe Ööbikud“ oli Tartu Uue Teatri esimene ooper (lavastaja Ivar Põllu), mille jaoks rajati tavalisest suurem teatrisaal. Meeldivalt kulgenud koostööst said alguse ka mõned hilisemad ettevõtmised nagu ühiskontsert Keelpillikvartetiga sama aasta detsembris ja Alo Põldmäe juubelikontsert järgmisel aastal. Etendustele järgnenud nädalatel osales koor mõistagi Tartu Laulupeol ja üldlaulupeol.
2020. aasta algas väga lootusrikkalt Eesti Vabariik 100 programmi lõpuüritusega Eesti Rahva Muuseumis, kus koor esines koos Estraadiraadio, Hugo Lepnurme nimelise Keelpillikvarteti ja Kadri Voorandiga. Kevadesse ja suvesse olid plaanitud veel kaks Kangro missa ettekannet, ühiskontsert segakooriga Huik, Alo Põldmäe 75. juubeli kontsert ning koorikonkurss Kreekas. Järgmine esinemisvõimalus pärast suuremate koroonapiirangute leevenemist jõudis aga kätte septembris, kui Vanemuise hooaja avakontserdil esitati Ludwig van Beethoveni 9. sümfooniat ning ansambleid Eino Tambergi ooperist „Cyrano de Bergerac“. Novembris oli õnn, et uuel planeeritud ajal sai laulda ka Alo Põldmäe juubelikontserdil, kus lisaks katkenditele „Emajõe ööbikutest“ kanti esmakordselt ette Tartu Noortekoorile pühendatud „Kolm armastuslaulu“ Kristiina Ehini tekstidele. Kavandatud Olav Ehala juubelikontsert ja jõulukontserdid jäid taas tekkinud piirangute vajaduse tõttu ära.
Tartu Noortekoor ei katkestanud koroonapiirangute ajal kordagi oma regulaarset tegevust. Kui päriselt kokku tulla ei tohtinud, tehti kõigil koorihooaja kuudel tavapärastel kellaaegadel proove internetikohtumiste vormis. Neis tutvuti uue repertuaariga ning treeniti dirigendi juhendamisel lauluoskust. Kahel korral peeti video teel koori sünnipäeva ja eraldi toimus arutelu vaimse tervise teemadel. Lauljate osalus oli tavaliste aegadega võrreldes väiksem, kuid paljud liikmed kinnitasid, et korrapärane kohtumine ja muusikaga tegelemine aitas segadust tekitaval ajal rõõmu leida.
2021. oli oluliselt võimalusterohkem. Aasta esimesel poolel esineda veel ei saanud, kuid veebiproovides ja väikeste rühmade kontaktproovides valmistuti rokkmuusikali „Johnny“ lavastusteks ning väikese koosseisuga salvestati selle etendusega seoses välja antud plaadile Olav Ehala „Laul võimalusest“. Suvi mööduski Ehala ja teiste heliloojate loodud muusikaga „Johnny“ tähe all, mis etendus augustis kuuel korral Tartu Lauluväljakul. Kuna kevadel lükkus juba teist korda edasi Olav Ehala juubeliks kavandatud suurkontsert, andis Noortekoor juulis koos heliloojaga ise linnarahvale tema muusikaga kontserdi Tartu Autovabaduse Puiestee programmis. Suve lõpetas taasiseseisvumise 30. aastapäeva kontsert koos Tartu Ülikooli Kammerkoori, Estraadiraadio ja solistidega Triin Kochi dirigeerimisel. 2021. aasta novembris andis koor Tartu Pauluse kirikus Hingedepäeva kontserdi. Jõulukontsertidel esines Noortekoor Tartu ja Tallinna publikule mõtlikuma kavaga Eesti heliloojate muusikast, millest osa oli pühendatud autoritele, kes ei ole peamiselt tuntud (koori)heliloojatena (Jüri-Ruut Kangur, Karl Petti, Joosep Trumm).
2022. aastat iseloomustasid suhteliselt tihe kevad, suvine konkursireis Kreekasse, Mart Saare sünniaastapäev ning jõulukontserdid Corelli Barokkorkestriga. Aprilli alguses esines Noortekoor koos kammerkooriga Kolm Lindu segakooride liigirepertuaari tutvustajana Noorte Laulupeo „Püha on maa“ esitluskontserdil Estonia Kontserdisaalis. Kuu lõpus toimus Markus Leppoja esimene autorikontsert, millest valdava osa moodustasid Tartu Noortekoori esitatud koorilaulud. Mais sai lõpuks kolmandal katsel teoks Olav Ehala 70. juubelile pühendatud Tartu kooride laulupäev Vanemuise Kontserdimajas, millel Tartu Noortekooril oli helilooja kauaaegse koostööpartnerina teistest pisut suurem roll. Sellele järgnenud nädalal andis koor Heino Elleri Muusikakooli Tubina saalis koos Läti Ülikooli segakooriga „Dziesmuvara“ kontserdi Eesti ja Läti koorimuusikast. Juunis laulis Noortekoor kaasa Segakooride Liidu laulupäeval Pärnus ning juulis tegi väga meeleoluka ja eduka kontsertreisi Kreekasse. Karpenissi konkursil saavutati kaks kategooria esikohta ja peaauhind ning Ateenas anti kontsert Eesti Vabariigi suursaadiku vastuvõtul.
2022. aasta sügis algas Mart Saare lainel, kui koor esines tema 140. sünniaastapäevale pühendatud kontsertidel Hüpassaares, Tartus ja Tallinnas. Detsembris laulis Noortekoor teist korda agentuuri Corelli Music aastalõpukontsertidel, aga seekord juba koos Corelli Barokkorkestriga, kellega kanti ette Georg Philipp Telemanni „Singet dem Herrn ein neues Lied“ ning Durante/Pergolesi „Magnificat“. Noortekoori esituses jõudis esimest korda publiku ette juba 2005. aastal loodud Mart Jaansoni „Jõulutriptühhon“ Urmas Petti sõnadele.